Siin kuni aasta lõpuni tegin peamiselt ettekandja tööd, mis praeguseks hakkab läbi saama. Hooaja algus ja jõulude periood pidigi väga töömahukas olema, pärast seda muutub kõik rahulikuks. Aga ettekandja tööst. Kui olin hommiku vahetuses, siis seisnes töö peamiselt tellimuste võtmisest ja laudade koristamises. Hommikuti ja lõunati on buffee laud. Olen isegi mõned soomlased ära petnud ja teenindanud neid nii, et nad pole aru saanud, et ma soome keelt ei räägi. Kui aga küsitakse mõni täpsustav küsimus, siis saan küll aru, aga vastamisega jään hätta. Eriti naljakas on see, kui neile siis inglise keeles vastan... siin oskavad vist kõik inglise keelt... Selle peale öeldakse soome keeles, et "me oleme soomlased, sa võid soome keeles rääkida".
Keele kohapealt veel seda, et venelastele püüan ikka hinnad vene keeles öelda, selle peale tuli üks naisterahvas hiljem tagasi, et kiita mu vene keelt ;) Kõik, kes mind teavad, teavad ka seda, et vene keelt ma ei oska, kui siis ainult väga elementaarseid asju ja arvatavasti neidki valesti. Aga venekeelest natuke hiljem ;)
Aga kui töötan õhtu poole, siis pigem jäärestoranis. Algselt olin vaid jääbaaris, kus siis müüsin erinevaid jooke... peamiselt ikka alkoholi, aga jääst tehtud pitsides. Usun, et need olid populaarsed, kuna sellises õhustikus tahetakse midagi teistsugust proovida. Ja kui tihti ikka saadakse jääst pitsist midagi juua. Olenemata sellest, et 4cl alkoholi maksab 7€. See töö on tegelt päris külm, sest parem on tegutseda ilma kinnasteta, aga mingi hetk lihtsalt ei jää muud üle kui kindad kätte panna. Mainis taaskord, et sees on alati temperatuur 0- kuni -5 vahel. Aga kui sa pidevalt veel jääd ka käes hoiad, hakkab päris külm. Õhtuti on aga jää restoran täiesti välja müüdud, mis tähendab, et ka mina võtan tellimusi. See aasta on jäärestoranis 180 kohta, mis tähendab, et üksi oleks seda päris raske katta. Päris 180 inimest a´la carte menüüst ei telli, tavaliselt on reserveeritud igaks tunniks u 4 lauda... aga see ei tähenda, et inimesed tunniga valmis saaksid ja köök nii kiiresti toidu valmis saab. Lisaks sellele tulevad pidevalt sisse grupid, kes midagi soovivad. Vahepeal oli ikka olukord ikka väga jube... pea 12 laudkonda inimesi ootsaid süüa või tellimuse võtmist või üldse lauda saamist ja siis oli Snow village´is veel vähemalt 4 gruppi sees, igas vähemalt 40 inimest. Valitses lihtsalt kaos. Õnneks minu laudade inimesed minema ei läinud pikast ooteajast hoolimata ja maksid ka arve ;) See eest too õhtu läks kolm laudkonda minema lihtsalt maksmata. Tegelt saan ka aru, kui sul tuleb igat söögikorda vähemalt pool tundi oodata, kui mitte rohkem. Ja jäärestoranis on külm... Kõige naljakamad on need kliendid, kes kurdavad, et söök läheb kiiresti külmaks... "no mida sa siis ootasid, kui sa jää restoranis sööd" tahaks küsida.
Ja veel tahaks ära mainida, et toitude ette kandmine on ka omaette ooper. Toit tehakse valmis ikka normaalses köögis. Aga et toimetada see jäärestorani, tuleb väljast läbikõndida ja siis jõuad alles jäärestorani. Lisaks sellele on siin igal pool lumi. Viimase nädalad on temperatuur olnud 0 ligidal ja sellepärast on igal pool jää. No ja võite ette kujutada pilti, kus sul on vähemalt 3 praadi käes, (minu jaoks) imelikul "taldrikul", kogu aeg on jube kiire ja jube libe. ;) Tegelikult mulle see kõik meeldis ja see on täiesti oma ette kogemus. Kuigi tööpäevad venisid rohkem kui 12 tunni pikkuseks, olin õhtuti ikka päris läbi ja uneaega jäi väheks.
Praegu olen aga pigem giidi töö peal. Giidid teevad siin kõik ülejäänud asjad, mis tegemist vajavad. Ja see on suht mahukas. Mina mõtlesin, et giidi töö kujutab endast Snow village´i tutvustamist jne... Aga ooo ei, see on kogu töö juures kõige lihtsam osa. Nagu teate, siis rääkimisega mul probleeme pole, hoolimata sellest, et see on kõik toimub inglise keeles. Giidide ülesandeks ka pesu pesemine, majakeste koristamine, hommikused äratused, Korsu (Soe majake, kus inimesed saavad vajaliku jäähotellis magamiseks ja veedavad seal aega enne magama minekut.) valmis seadmine ja koristamine, jää tõrje (kõlab naljakalt, aga kõik juba otsast sulab ja igal pool on jää), safarite läbi viimine ja selleks vajaliku muretsemine ja üldse kõiksuguste iluvigade peitmine, mis pidevalt tekib. Ja oi neid vigu tuleb aina juurde ja juurde. Viimased paar päeva tööl olen kõik oma vabad hetked petkelega (peitli moodi asi, aga palju suurem ja mõeldud jää jaoks. See soome keelne termin, ma ei teagi, kuidas see eesti keelne nimi oleks) jääd ragunud.
Giidi töö kohta nii palju, et eile tegin oma esimesed giidi tuurid neile, kes plaanivad hotellis ööbida. Pean kohe ära ütlema, et ma pole veel seal kordagi ööbinud (võibolla teen seda kunagi), ja ei olnud enne ühtegi sellist tuuri isegi mitte kaasa teinud... aga enne oma korda tegin ühe tuuri kaasa ja tegingi enda omad ära ;) Naljakas oli see, et kõikkliendid, kellel oli vene nimi pandi mulle. Kust kuradist nad võtavad, et ma vene keelt oskan. Ok, ma olen ainus, kes seda õppinud on, aga no tõesti.. minu teadmised piirduvad tere ja head aega´ga... mõni sõna veel...Ja anda siis kogu tuur ja instruktsioonid vene keeles... no ma ei tea ;)
Inimeste kohta siin niipalju: Kõik on nii sõbralikud ja vastutulelikud. Nende oma sõnade kohaselt on nad siin iga aasta tagasi just inimeste pärast. Ja tõesti, nad on tõesti toredad. Muidugi on ka minul siin inimesi, kes sobivad rohkem kes vähem, aga siiski neid sobivamaid on rohkem.
Muidugi tuleb mul veel harjuda nende kommetega... Sellised pisiasjad, mida ma ei kujutaks ette, et Eestis keegi nii käituks...või noh minu tutvus ringkonnas selliseid väga pole.
Peamine, mis mind häirib on see, et nad sõna otseses mõttes krooksuvad avalikult ja valjult. Algul tegin vaid suuri silmi, aga nüüd püüan mitte märgata. Ja veel söögi laua taga. Ja eriti veel tüdrukud! (v-b sellepärast et poisse pole seltskonnas palju, jäävad tüdrukud eriti silma.) Ei pane kättki suule ette ;( Ma saan aru kui sa üksi kodus oled, tee mis tahad, aga kui ruumis on 15 inimest... no ma ei tea... Ja üldse... praegu on paljud natuke tõbised ja köhas ja nohus... siis lihtsalt luristatakse valjult ja köhitakse nii, et kätt suu ette ei panna ja tatt lendab... Minu jaoks nii rõve. Üks päev juba tundsin, et tõbi hakkab külge tulema ja olen kindel, et see oli sellest. Aga see on ka kõik ;) Muud asjad, mis häirivad on nii väikesed ja võib-olla vaid minu kiiksud, mis ei vääri mainimist. Aga kordan veelkord, inimesed on siin tõesti toredad.
Väike asi veel: Siin Lapimaal, või vähemalt Ylläsjärvi ümbruses ei lukusta keegi uksi ;) Nii ka meil on kodu uks alati lahti...Ja nii on see igal pool. Kui inimesed poodi lähevad, siis jätavad nt autol süüte sisse ja võtme ette ;) Nii see elu käib siin ;)
Ja uue aasta vastuvõtmine oli ka siin tore... jäärestoranis oli DJ ja spetsiaalne valgustus jne jne... see on ainulaadne kogemus, mida on raske kirjeldada ;)
PS: Sorry kirjavigade pärast, aga ma tõesti ei pane sellele väga rõhku... eriti komad on valesti ;)
No comments:
Post a Comment