Täpselt kuu

          Viimasest kirjutamisest on täpselt kuu möödas. Olen avastanud, et ma ei viitsi kirjutada, parem räägiks. Ja jutt pole vaid siia kirjutamisest, vaid üldse... meilides, facebookis. Seega midagi detailset siit ei tule, sest juhtunud on palju ja see kõik on täiesti uus ja teistsugune, kui kõik mul varem olnud on.
         Siia jõudes oli seni ajani kõige külmem ilm mis siin olnud oli  (kui nüüd eelmised 2-3 päeva välja jätta, ma mõtlen 7-9.12). No see tundus tõesti külm ja võrreldes sellega millistest temperatuuridest tulin oli vahe märgatav. Peale kohale jõudmist puhkasime ja lihtsalt olime mingi 8 päeva lihtsalt kodus...ja muidugi mingi sotsialiseerumine toimus, aga tööl ei käinud. Täpselt oma sünnipäeval sain esimest korda tööle. Nimelt esimesed 3nädalat toimus SnowVillage´i ehitamine. Esimene päev aitasin kristalle teha ja neid selga panna. Tõsiasi oli aga hoopis see, et üle poole päeva nühkisin seinu siledaks, siis tunni-pooleteisega lõhkusin kõik kristallid jääst välja ja lõpuks sain isegi midagi seina panna.

     Ja ütlen kohe ära, et pm iga tööpäev oli nii 10-12h pikk ja põhiliselt füüsiline töö.
Peale esimest päeva tuli 1 vaba päev ja siis 9 järjestikust päeva kühveldamist... sõna otseses mõttes. Hommikul, kui veel pime oli, sai alustatud ja nii 8-9 paiku lõpetasime. Vat see oli alles trenn ja peale maksti ka. Lõpp läks mul natuke käest ära, sest selg ikka valutas metsikult ning lihased valutasin konstantselt. Aga uskumatul kombel suutsin terve aja suht positiivne olla ja vaid mõni üksik kord oli selline tunne, nagu enam ei viitsiks. Aga omal moel oli see ehitamine isegi tore.
      Praeguseks on ehitamine põhimõtteliselt läbi, vaid mõned pisiasjad. Nüüd käivad juba kliendid. Praegu on minu tööks olnud kas siis ettekandja või giid. Ettekandja töö on selline lebo. Aga vat giidi värk on ikka tõsine väljakutse. Mul pole kunagi olnud probleeme suure hulga ees esinemine, aga kui sa teed seda esimest korda, võõras keeles ja teemal mida sa eritiei valda... siis on asi ikka nadi. A ja ma unustasin lisada, et hetkel on klientideks britid, kelle aktsent on suht tugev, eriti Edinburgi lndude puhul. Õnneks on inimesed olnud positiivselt meelestatud ja asi ok. Aga siiski, see töö pole minu jaoks. Õnneks sellist värki peaks olema vaid kaks korda nädalas kuni detsembri lõpuni ja õnneks nad maksavad selle eest hästi. Arvestades, et see töö on laupäeviti ja pühapäeviti, siis kannatan ära, sest pühapäeviti on veel topelt palk.
      Põhimõtteliselt olengi tööl nüüd reedest esmaspäevani ja siis 3 vaba päeva. Olen isegi rahul. Minu kõige suurem hirm ongi selles, et kauaks mulle seda tööd jätkub. Minu leping on tehtud nii, et tööl olen siis kui vaja. No loodan, et siis on vaja. Õnneks on kõik mu tööga rahul olnud. Jumal tänatud. Ja mitte lihtsalt, et tubli, vaid ikka kiidetakse teistele ka, et kiire ja korralik töö. Nt ettekandja päeval mindi vahepeal juba Markusele rääkima, et väga tubli. Mulle ei olnud veel midagi öeldud. Loodan, et see annab paremad töö väljavaated.
      Ja üks töö ülesanne jäi täitsa mainimata. Nimelt saan ma ilvest mängida. Just nimelt ilvest. On kostüüm, paned selga ja patseerid ringi. Alguses mõtlesin, et mida iganed. Mulle tegelikult ei meeldi sellised asjad ja tilu lilu. Aga tuli välja, et see on üks lebomaid töid üldse. Tõmbad kostüümi selga, rääkima ei pea midagi, sest loomad ei räägi ja lihtsalt lehvitad ja teed lastega pilte. Saad kõikidest tegevustest osa võtta ning kui ära väsid, lähed viskad sviiti pikali ja kui inimesed seda vaatama tulevad, on nad eriti rahul, et saavad sviidi voodis koos ilvese ja karuga poseerida. Ja makstakse veel peale ka. :)
       Siin paar päeva oli nüüd keskmisel üle -30C külma ja täna on juba +2C. Täna on mu teine vaba päev ja hoian Ressut. See on restorani manageri koer.  Nii me siin elame ;) Ja loodus ja üldse siin kõik on nagu postkaardil. Niiiiii ilus. Kahjuks mul enda tehtud pilte pole, sest mul vaid telefon ja see ei kannata kriitikat. Esimest korda elus mõtlen, et mul oleks vaja head kaamerat, sest see on jäädvustamist väärt. Panen lõppu pildid, mis on kas Markuse tehtud võipärinevad SnowVillage kodu lehelt.

Päikesetõus ehitusel ;)

Nii tehakse koridore, meie pidime hoidma lume ühtlasel tasemel ja selle kinni sõkkuma

Selline nägi restoran välja eelmine aasta

Taaskord päikesetõus tööpostil

Üks sviit eelmisel aastal. Sellel aastal on sviidi seinad 360 kraadi kaunistatud.

Ja sellised nägime ehitusel välja, Suht külm oli, sest mina olin vaid ühe paari kindaid kaasa võtnud. Need ka labakad. Õnneks virutasin mingid töökindad kusagilt ja Markuselt sõrmikud ning oligi suht ok ;) A ja mütsi unustasin ka koju... õnneks on mul 2 buffi kaasas ;) Sellel pildil poseerib Katja.