Olen jõudnud Soome, Salosse. Esialgse plaani kohaselt liigume 13. novembril Lapi poole. Piletid on olemas, ju on ka minek . Endalegi ootamatult läks kodust äraminek üpris lihtsalt. Ma olen alati tunnistanud, et olen suht memmekas, sest mulle meeldib väga oma kodus olla, vanemate kodus. Seal on alati kõik olemas (kuigi alles hiljuti polnud 4 päeva elektrit). Aga üldises plaanis, tean ja tunnen kõike silmad kinni ja mulle lihtsalt meeldib seal. Mõni üksik pisar ja oligi kõik. Seda pidasingi kogu mineku juures kõige raskemaks. Ja nüüd kui see nii kergelt läks, siis ülejäänud lihtsalt peab olema käkitegu. Kõik nõuab harjumist, aga olen oma mugavus tsoonist ka enne välja läinud ja palju pikemaks ajaks, nii et siin ei saa olla midagi keerulist.
Mingisuguseid erilisi ootusi ja lootusi mul tegelikult pole. Ega ma sinna puhkama ei lähe ja kuna erilisi vabaaja veetmise võimalusi mulle ka ei ole, siis saangi keskenduda tööle.... Talv läbi teen tööd (ja ei raiska raha) ning suvi läbi puhkan. Kõlab hästi. See on ideaal, kuigi usun, et ka suvel ma lihtsalt ei naudi ilma vaid teen midagi asjalikku.
Millegipäerast pole mingisugust ootusärevust. Lihtsalt selline igapäevane tunne... nagu oleks seda kõike ennegi teinud. A ja ilma ning pimedust ma ei karda, kuigi talv polaarjoone taga peaks väikeseid kahtlusi tekitama ;). Riided on kaasas ja isa peaks ka asju järgi tooma (ta tuleb detsembri alguses ka põhja.) Praegu hoian märkmiku ja pastakat pidevalt käepärast, et kõik, mis meelest on läinud kaasa võtta, ikka järgi tuuakse. Hea, et selline võimalus on.
Natuke on kahju, et oma sünnipäeva, jõulud ja aastavahetuse pean perest ja sõpradest eemal veetma, aga pole hullu. Jõulud ja aastavahetuse olin ka eelmine aasta tööl, nii et seda värki juba tean. Sünnipäev on juba kahe nädala pärast, aga võtan seda asja nii pidi, et kui tähistanud pole, siis pole ka aasta vanem. Toimiks see asi vaid nii pidi :D
Aga seniks tsau ning kui edasi liigun siis on ehk jälle millest kirjutada ;)
No comments:
Post a Comment